Naabritevaheline piirdeaed
Üldjuhul on piirdeaiad oma olemuselt ehitised, mis kuulub rajatiste hulka.
Ehitusseaduse kohaselt on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, kui püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd.
Kui detailplaneeringu kohustusega alal soovitakse rajada piirdeaed ilma kaevetöödeta, siis ehitusseaduse kohaselt pole selleks vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut.
Kaevetöödeks loetakse töid, mil kaevamine toimub sügavamal kui 300mm. Kui kaevetöid ei tehta, siis luba vaja pole.
Seega eristab ehitusseadus detailplaneeringuga kohustusega alad ja muud alad. Nendel aladel, millel detailplaneeringu kohustust ei ole, võib piirdeaedasid ka kaevetööde vajaduse korral püstitada ilma omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.
Detailplaneeringut ei ole tavaliselt kehtestatud hajaasustustega aladel
Piirdeaia ehitamiseks ei piisa aga sugugi ehitusseaduse nõuete tundmisest, vaja on tutvuda ka üldplaneeringu ja konkreetse maa-ala detailplaneeringuga, juhul kui see on kehtestatud. Detailplaneering näeb tavaliselt ette ka rajatiste (piirdeaiad) ehitus- ja kujundusnõuded, st. millisest materjalidest on lubatud piirdeaed ehitada(puitaiad, võrkaiad, paneelaiad jne.) ja kui kõrge võib olla rajatav piirdeaed.
Nõuded ehitatavale piirdeaiale
Kui ehitada piirdeaed otse kinnistu piirile, siis saab seda teha üksnes naabritega kokkuleppel ja kooskõlastades. Sellisel juhul on tegemist piirirajatisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
Sellise piirdeaia kasutamine ei tohi kummagi naabri poolt olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju teisele naabrile. Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Kui piirdeaed on vajalik üksnes ühe naabri huvides, ei või teine naaber seda ühepoolselt kõrvaldada ega muuta, vaid ka selles on vajalik kokku leppida.
Kui üks naaber soovib piirdeaeda ehitada täies ulatuses oma kinnisasja piiridesse, peab ta samuti jälgima naabrusõiguste sätted.
AÕS § 144 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks sellist rajatist( sh piirdeaeda), mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Samuti näeb sama seadus ette, et näiteks kui piirdeaeda saab ehitada või parandada ainult naaberkinnisasja kasutades, peab naaberkinnisasja omanik seda hädavajaduse korral lubama. Seda juhul, kui temale tagatakse seoses ehitustöödega tekkivate võimalike kahjude hüvitamine.
Kui üks naabritest on asunud piirdeaeda ehitama üle oma kinnistu piiri, siis võib naaberkinnistu omanik nõuda ehitajalt oma kinnistu piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist.
Ebaseadusliku piirdeaia kõrvaldamine:
Kõrvaldamist on õigus nõuda üksnes kahel juhul.
- Esiteks siis, kui ehitaja on pahauskne, s.t teadlik, et ehitab üle piiri ja tegi seda tahtlikult.
- Teiseks siis, kui kinnisasja omanik enne naabri poolt piirdeaia ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Ebaseadusliku piirdeaia või selle osa kõrvaldamine võib toimuda näiteks teisaldamise või ka lammutamise teel.
Kui naaber aga on ehitanud piirdeaia üle oma piiri heauskselt ja kinnisasja omanik sellele kohe vastu ei vaielnud ning naaber ei ole nõus seda vabatahtlikult kõrvaldama, siis juriidiliselt ei saa enam kõrvaldamist nõuda. Sel juhul on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt tema kinnisasja piiridesse ulatuva piirdeaia alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist selle eest.
Kui üks naaber soovib piirile rajada puudest või põõsastest heki, siis sel juhul istutatud taimed ei ole rajatis ehitusseaduse mõttes.
Samas on selge, et otse piirile puude või heki istutamine tähendab ka naabri maa kasutamist ning seda saab teha ikkagi eelkõige kokkuleppel.
AÕS § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvad oksad, siis on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
Lõige 3 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.
Asjaõigusseaduse § 150 alusel on piiril kasvavad puud ja põõsad naabrite kaasomandis.