Müügiruum avatud kokkuleppel
Kadaka tee 2, Tallinn, 10621
+372 50 77 538
info@piirdeaiad.ee

Aiavõrk

Eristatakse põhiliselt kolme tüüpi aiavõrke:

  • keevisvõrk
  • punutud aiavõrk
  • loomade liikumise piiramiseks mõeldud loomavõrk

Tänapäeval leiab enim kasutust just keevisvõrk. Seda kasutatakse eelkõige vaheaedade ehitusel. Keevisvõrgu traadi diameeter on tavaliselt 1,8- 3mm. Leidub palju ka peenema traadiga võrke aga neid Eesti kliimas kasutada ei soovita. Lumeraskus ja temperatuuride kõikumised muudavad alla 2mm traadist rajatud võrkaiad paari aastaga koledaks.


Osta aiavõrk e-poest

Kuidas valida sobiliku aiavõrku?

Aiavõrgu jäikuse ja vastupidavuse määrab ära kasutatava traadi diameeter ja võrgusilma suurus

Uut piirdeaeda planeerides peab esmalt otsustama mis eesmärki uus võrkaed omab,  kas vajad pigem piirdeaeda vaid nähtavaks jooneks naabri vahel või tugevat piirdeaeda, mis peab piirama ka näiteks väikeste laste ja koduloomade liikumist.  Näiteks, kui kodus kasvab suur koer, siis soovitame piirdeaia rajamisel kasutada aiavõrku, mille traadi läbimõõt on minimaalselt 2,5 millimeetrit.

Mida suurema diameetriga traat ja mida väiksema silmaga aiavõrk, seda tugevam ja vastupidavam jääb piirdeaed. Tähelepanu tasub pöörata ka aiapostide diameetrile ja postiseina paksusele. Ehituspoodides müüdavad peenema diameetriga 32- 38mm aiapostid jäävad meie kogemustele tuginedes nõrgaks, soovitame aiaposte  diameetriga 42-50mm. Aiapostid soovitame betoneerida sammuga kuni 2700mm.

Keevisvõrkaia puhul soovitame  postide vaheks maksimaalselt 2700mm, sellega tagataks võrkaia jäikus ja sirgus. Võrkaia iga algus- ja lõpupostile ning nurgapostile lisatakse diagonaalpost, lisaks diagonaalid pikkadele sirgetele iga 25 meetri järele

Aiavõrgu postid

Aiavõrk rullitakse maapinnal lahti  ja aiavõrgu algus kinnitatakse clipside abil esimesena nurgaposti või reaposti külge mis on toetatud diagonaaliga. Keevisvõrk tõmmatakse esialgu pingule kas kätega või kasutades spetsiaalset võrgu pingutuskammi. Edasi liigutakse võrku pingutades ning seda järjest aiapostide külge kinnitades.

keevisvõrgu pingutamine

Klambrid ehk clipsid on hea paigaldada postile iga 20-30cm tagant – näiteks 1200mm kõrguse keevisvõrkaia puhul kulub posti kohta 5-6 klambrit

Keevisvõrgu kinnitamine aiapostile
<blockquote>Pärast keevisvõrgu kinnitamist postidele ja esialgset pingutamist, tehakse järelpigutus juba spetsiaalsete pingutustangidega.</blockquote>
Pingutustangid keevisvõrgule

Pingutamist hea alustada nurgapostist ja liikuda edasi postivahe kaupa vajutades pingutustangidega võrgusilma horisontaalset traati laineliseks.

Selleks, et mitte kanda aiavõrgu pingeid edasi väravatele, tuleb väravaposti kõrvale betoneerida reapost ja toestada see kaldtoega. Sellise lahenduse puhul võtame väravapostidelt võrkaiast tuleneva pinge ja väravate funktsionaalsus on tagatud

 

keevis võrkaia kaldtugi

 

Kahe võrgurulli tugevaks ühendamiseks on kõige lihtsam asetada kaks vertikaalset võrgutraati kohakuti ning kasutada võrgu clipse risti üle liitekohtade, nagu pildil näidatud.

aiavõrgu ühendamine

 

 

Punutud võrkaia paigaldamisel on lisaks kinnitusklambritele ja pingutitele vaja ka pingutustraati ,mille külge aiavõrk riputatakse. Pingutustraatide arv sõltub võrkaia kõrgusest 1200- 1500mm kõrguse võrkaia puhul piisab kolmest pingutustraadist, 1500-2000mm kõrguse aiavõrgu paigaldamisel tasub arvestada nelja pingutustraadiga. Aiavõrgu kinnitamiseks pingutustraadile, v.a. ülemisele riputustraadile on kaubanduses saadaval nn. sidumistraat. aiapostide müük ja paigaldus

error: Sisu kopeerimine on keelatud!